"Nad ehitavad üles muistsed varemed, taastavad esivanemate laastatud paigad ja uuendavad hävitatud linnad, mis põlvede jooksul on olnud laastatud!"
Js 61:4
Neli vanemat (15-16-aastast) tänavapoissi (Roman B., Sergei P., Roman S., Andrei A.) tulid Peeteli kiriku keldrisse elama juba 1998. aastal pärast Saaremaa suvelaagri lõppu. Nende tänavaelu kogemus oli pikem kui teistel lastel. Neil oli palju raskem korrale alluda ja uuesti koolitee alustamiseks ei olnud nad valmis. Kuid abi ja tuge vajasid nemadki. Kokkulepe oli, et nad aitavad meil kirikut remondiks ette valmistada ja meie pakume neile selle eest süüa ja võimalust kirikus elada. Kuigi kelder oli külm, niiske ja pime, olid poisid selle võimaluse eest tänulikud ja ütlesid, et see on elamiseks väga hea koht.
Kohe laagrist tagasi tulles, alustasid poisid kiriku kinnimüüritud akende avamist. Tööriistadeks olid kangid, suured haamrid, kirkad ja labidad. Neile tuli appi ka päevakeskuse lapsi, kellest kõige noorem oli 11aastane. Vahel ööbisid nad kirikusaalis ja hoidsid akendeta kirikul silma peal. Koos poistega elas kiriku keldris üks kodutu mees Sergei Korobkin. Ta aitas poistele süüa valmistada ning oli meile samuti suureks abiks kiriku remondiks ettevalmistamisel.