Kui me 1997. aastal laste aitamist alustasime, siis olid inimeste seisukohad väga erinevad. Oli neid, kes ütlesid, et selliseid lapsi ei ole enam võimalik aidata ja oli ka neid, kes ütlesid, et me ei tohi neid lapsi aidata, kuna meil ei olnud vastavat haridust ega vajalikke tingimusi. Samal ajal oli inimesi, kes ütlesid, et see töö on väga vajalik ning osutasid meile oma abikäe. Oli ka neid, kes küsisid, et kuidas julgeme lasta kirikusse lapsi, kes suitsetavad, nuusutavad liimi, ei käi koolis ja on oma käitumisega nii tavakodanikele, kui ka õiguskaitseorganitele palju peavalu valmistanud. Meie aga ütlesime lastele, et Jeesus armastab Sind ning nendest said hoopis kirikuehitajad, kes asusid oma kätega Peeteli pühakoda taastama. Tänaseks on väga paljudest lastest, kes kunagi tänavalt Peetelisse tulid ja kooliteed alustasid, saanud tublid kogukonna liikmed, kes iseseisvalt oma eluga toime tulevad.

Nad töötavad täna Eestis ehitajate, taksojuhtide, müügijuhtide, juuksurite, keevitajate, müüjate, turvatöötajate, IT spetsialistidena ja väga paljudes teistes vajalikes ametites.

Mõni neist võib olla ka kellegi tänane äripartner. Töö ja elu on neid viinud ka Soome, Norra, Rootsi, Hollandisse, Ühendkuningriiki, Saksamaale ja Austraaliasse. Paljud meie sotsiaalkeskuse endistest kasvandikest on täna ise lapsevanemad ja meil on väga hea meel, et nende lapsed kasvavad kodudes, kus neid toetatakse ja armastatakse. See kõik on nähtavaks saanud Jumala armastus, mis on andnud elus ettetulevate raskuste ületamiseks lootust, julgustust ja innustust ka uutele lastele, kes Peetelisse jõuavad. 

Peetelisse on jõudnud ka lapsi keda püüdsime aidata, aga kellele meie keskuse reeglid ei sobinud. Mõnikord said nad pärast seda abi mõnest teisest lapsi toetavast organisatsioonist ja täna on nendega kõik hästi. Nende laste elud, kes jäid ilma abita ning kelle koolitee katkes, on kahjuks sageli olnud keerulised ja mõnikord ka väga kurvad.

Aastate jooksul on Peeteli Kiriku Sotsiaalkeskusest toetust saanud üle 330 lapse ja noore.