Menu
“Kõike siis, mida te iganes tahate, et inimesed teile teeksid, tehke ka nendele! See ongi Seadus ja Prohvetid.”
Kiriku teisel korrusel asuvasse lastekodusse pääsesid elama vaid need lapsed, kes olid nõus igapäevaselt koolis käima. Tänavalaste päevakeskuse töö kandus põhiliselt kiriku peaukse ees olevasse koridori, kus lapsed said sooja toitu ja kuhu ehitati duširuum ja wc, et lastel oleks võimalus ennast pesta. Iga kord, kui päevakeskus oli avatud, tuli kirikusse 10-15 last, kuid nendes tingimustes oli laste aitamine väga keeruline.
Peeteli kirikul on ca 400 m² soklikorrus, kuid see oli väga halvas olukorras ning kuna hoonel puudus drenaaž, siis oli keldri põrandal sageli vesi.
Palvetasime, et saaksime rajada soklikorrusele laste päevakeskuse ja turvakodu. Kohal käis mitmeid ehituseksperte, kes ütlesid, et nendesse ruumidesse ei ole võimalik laste aitamiseks ruume rajada. Panime kogu oma lootuse Jumala peale. 1999. aastal ehitati meie sõprade ja toetajate annetuste abil välja kirikut ümbritsev drenaaži- ja kanalisatsioonisüsteem, mille tulemusena vett enam sisse ei tulnud ja soklikorrusel elavad poisid said hakata filmistuudio poolt ehitatud vaheseinu lammutama ja põrandat süvendama.
Väga halvas seisukorras olid ka kõik teised kirikuruumid. Kirikusaali ja koridoride seinad olid nõukogude ajal üle värvitud tumerohelise ja halli õlivärviga, küttesüsteem oli rivist väljas ja kogu maja oli niiske. Selleks, et saaks remonditöödega alustada tuli vana õlivärv ja lahtine krohv käsitsi eemaldada. See töö oli väga aeganõudev ja ka selle töö tegid ära poisid, kes Peeteli kiriku keldris elasid. Tööriistadeks olid neil teravaks tehtud pahtlilabidad, kruvikeerajad ja kirved.
Kõik need tööd olid füüsiliselt väga rasked ja väsitavad. Ometi tahtsid nad seda teha ja see muutis paljutki nende senises maailmavaates. Oma töö eest võisid nad kirikus elada, said sooja toitu ja rõivaid. Samm-sammult hakkasid nad aru saama, et eluga toime tulla on võimalik ka ilma varastamise ja pettuseta. Nagu Avo Üprus hiljem on öelnud ehitasid need poisid kirikut nii hoonena kui ka enese sees. Nad ehitasid lastele ka kodu, aga kas see kunagi ka valmis saab, seda ei teadnud ei nemad ega ka meie.
Aastatel 1998-2000 avasid Peeteli kiriku keldris elavad tänavapoisid kiriku aknad, lammutasid filmistuudio poolt ehitatud vaheseinad, lõhkusid välja 400 m² nõukogudeaegset betoonpõrandat ja süvendasid keldrit 60 cm ulatuses. Nad eemaldasid kolme aasta jooksul kirikuhoone seintelt kokku ca 350 m² vana õlivärvi ja laadisid prügikonteineritesse ca 230 m³ ehitusprahti. Kooliteed vanemad poisid uuesti enam ei alustanud, aga nende panus Peeteli kiriku taastamistöödesse on väga suur.
2000. a suvel sõlmisime ehitusfirmaga lepingu kogu soklikorruse renoveerimiseks. Ehituse esialgne eelarve oli 1,8 miljonit Eesti krooni. Ehitusfirma vajas lepingu allkirjastamiseks 10% ettemaksu ehk 180 000 Eesti krooni. Kui hakkasime raha kokku lugema, siis selgus, et selline summa oli laste toetajatel olemas, aga see oli hetkel ka kõik.
Palvetasime ja panime kogu oma lootuse Jumala peale, allkirjastasime lepingu ning andsime sellest meie sõpradele ja toetajatele teada. Toetajad, kes olid juba varasemalt lapsi aidanud hakkasid saatma annetusi ja Jumala head inglid saatsid eraisikuid, organisatsioone ja ettevõtteid, kes meile oma abi pakkusid.
Annetusi saabus kokku 12 erinevast riigist (Soome, Rootsi, Norra, Taani, Saksamaa, Holland, Šveits, Kanada, USA, Uus Meremaa, Suurbritannia, Eesti) ja 10. kuu pärast oli remont valmis. Päevakeskuse ja turvakodu uued ruumid avati 1.04.2001 ja tehtule andis õnnistuse EELK nimel piiskop Einar Soone.
Jumala õnnistus ja arm oli väga suur. Soklikorruse renoveerimine maksis koos drenaaži- ja kanalisatsioonisüsteemide vahetamisega kokku 3,1 miljonit Eesti krooni ja uute ruumide avamise ajaks oli kogu summa ka tasutud.
Peeteli kiriku soklikorrusel on 3 magamistuba, päevakeskuse ruumid, wc ja duširuumid, pesumasin, tänapäeva nõuetele vastav köök ja laste õppeköök. Lastel on ka eraldi väike klassiruum, kus õpitakse koduseid ülesandeid ja tegeletakse käsitööga.
MTÜ Peeteli Kiriku Sotsiaalkeskus asutati 1. jaanuaril 2000. a. Asutajateks olid EELK Tallinna Peeteli Kogudus, MTÜ Sotsiaalse Rehabilitatsiooni Keskus, MTÜ Kuriteoohvrite Toetamise Ühing “Ohvriabi” ja EELK Kriminaaltöö Keskus.
