EELK Tallinna Peeteli Kogudus


Visioon

Teesid kiriku visioonist ja missioonist kolmanda aastatuhande Eestis

  1. Selleks, et lunastada inimkond, läkitas Jumal oma Poja, et "ükski, kes Temasse usub, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu." (Jh 3:16). Apostel Paulus kinnitab: "Jah, Jumala arm on ilmunud päästvana kõigile inimestele ja kasvatab meid, et me, öeldes lahti jumalakartmatusest ja ilmalikest himudest, elaksime praegusel ajal mõõdukalt ja õiglaselt ja jumalakartlikult, oodates õndsa lootuse täitumist ning suure Jumala ja meie Päästja kirkuse ilmumist." (Tt 2:11-13)
  2. Et Kristuse missioon võiks jätkuda, läkitas Issand apostlid ja rajas nendele oma Kiriku. "Me usume, et Kirik on rajatud ja alal hoitud Kolmainu Jumala poolt Tema lunastava tegevuse läbi sõnas ja sakramendis. Me usume, et Kirik on Jumalariigi märk, vahend ja eelmaitse. Samas tunnistame, et Kirik vajab pidevat reformi ja uuendamist." (Porvoo Ühisavaldus, 32f)
  3. Kirik on rändav jumalarahvas. Kirikuisa Augustinus ütleb: "Nii käib Kirik selles ajastus, neil kurjadel päevadel, oma teed palverändurina, ja seda koguni Aabelist alates, kelle kui esimese õige mõrvas tema vend, rännates võõrsil keset maailma vaenamist ja Jumala lohutust selle maailma ajastu eesmärgi poole." Rändava jumalarahvana oleme selles maailmas otsekui võõrad ja majalised, pidades silmas kaugemat eesmärki. "Kiriku ette on seatud visioon ühtsusest kui kogu loodu eesmärgist (Ef 1), kui kogu maailm leiab lepituse Jumalaga (2.Ko 5).Kuid selle poole püüeldes on meil täita ülesanne, mille Kristus on usaldanud oma apostlitele.
  4. Kristus on sama eile, täna ja igavesti. Ka Tema koguduse missioon on alati üks ja seesama. "Kiriku ülesandeks tänapäeval, nii nagu kunagi apostlitel, on kuulutada evangeeliumi kõigile rahvastele, sest rõõmusõnum Jeesusest Kristusest on näidata Jumala igavest kavatsust lepitada kõik olemasolev oma Pojas. Kirik saab oma ülesande ja väe selle missiooni täitmiseks ülestõusnud Kristuse kingina." (Porvoo Ühisavaldus, 37) Lepitatud loodu ühtsus ja integreeritus Kristusesse on ülesande lahendiks. Lahenduse käik seondub kogukonna arendamiseks vajaliku väljaõppe, kaadripoliitika, lähetamiskorra ja strateegiatega.
  5. Issand Jeesus Kristus on andnud oma jüngritele ülesande: "Teie olete maailma valgus. Ei saa jääda märkamatuks linn, mis on mäe otsas. Ega süüdata ka lampi ja panda vaka alla, vaid lambijalale, nii et selle valgus paistab kõigile majasolijaile. Nõnda paistku teiegi valgus inimestele, et nad teie häid tegusid nähes ülistaksid teie Isa, kes on taevas." (Mt 5:14-16) Selleks tuleb tõusta integreerimiseks vajalikku positsiooni: keskmesse. Kogu loodu ägab sünnitusvaevas oodates Jumalalaste esilekerkimist uuenemise eeldusena.
  6. Kuigi Kiriku esmane ülesanne on kuulutada evangeeliumi ja toimetada sakramente, ootavad Jumal ja inimesed meilt enamat kui lihtsalt jumalateenistuste pidamist kirikuhoonetes. Loova ressursina võtab meie usk uusi vorme vanade ülesannete tulemuslikuks täitmiseks. Nagu apostlid läksid maailma, kuulutades nii sõna kui teoga Kristuse evangeeliumi, nõnda oleme ka meie läkitatud meie kõrval ja ümber elavate inimeste juurde selleks, et toita näljaseid, joota januseid, võtta vastu kodutuid, külastada haigeid ja vange, riietada neid, kes alasti. (Mt 25:31-46). Usu, lootuse ja armastuse ühtsus otsib rakendumist lahendusele orienteeritud ja nii sotsiaalset- kui inim- ja looduskeskkonda tervendavates aktsioonides Jumala suuremaks auks. Eriti kehtib see posttraumaatiliste, riigi- või inimvägivalla poolt kahjustatud ühiskondade suhtes.
  7. Täna, kolmanda aastatuhande alguses me seisame silmitsi ilmalikustunud ühiskonnaga, mille osa me oleme, kuid mida juhtivaid ja suunavaid mõtteviise ja käitumismalle me ei suuda paljuski enam mõjustada ega muuta. Samas ei saa me piirduda vähemaga kui eesmärgiga võita ära kogu maailm, lähtudes Kristuse misjonikäsust: "Minge siis, tehke jüngriteks kõik rahvad, ristides neid Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse ja õpetades pidama kõike, mida mina olen teil käskinud!" (Mt 27:19-20) Selleks tuleb õppida tundma, valdama ja atributiivselt kasutama erinevaid keeli ehk märkide ja tähenduste süsteeme. Aga vähemalt samavõrd ka piirkonna vajadusi ning ressursse.
  8. Kristuse misjonikäsu täitmine igal konkreetsel ajastul ja igas paigas ning olukorras nõuab Kirikult enese salgamist ja kõigi oma jõudude ning ressursside koondamist. Kristuse jüngrid seisavad alati Issanda hoiatava sõna ees: "Teie olete maa sool. Aga kui sool on läinud läägeks, millega saab siis teha seda soolaseks?" (Mt 5:13) Me usume, et kiriku osatähtsuse vähenemises ja kristlikest eluväärtustest kaugenemises ei saa süüdistada ainult muutusi moodsas ühiskonnas, vaid kristlastena peame ka meie endilt küsima, kui hästi me oleme suutnud kaubelda talentidega, mille Issand meie kätte on usaldanud (vt Mt 25:14-30 par). Kas pole riknemise põhjuseks soola tuimus? Tegemata kodutöö, mis on viinud ressursi- ja tegevuse analüüsi ning programmilise tegevuskava puudumiseni?
  9. EELK ühiskondlik-poliitilised taotlused on esitatud dokumendis "Kiriku missioon ühiskonnas", mis on heaks kiidetud kirikuvalitsuse poolt 1998. aastal. Selle kohaselt on Kiriku missioonil ühiskondlik väljund: "Kiriku esmane ülesanne ja kohustus on ühiskonna sakraalne ja moraalne teenimine." (1.4). Kiriku osalust nähakse nii pere- ja noorsoopoliitika kui haridus-, kultuuri-, sotsiaal-, kriminaal-, ning õigus- ja halduspoliitika, aga samuti rahvus- ja välispoliitika kujundamisel. Samas puudub taotluste saavutuskava. Tegevuskavast, vastutajatest ja eelarvest rääkimata.
  10. Selleks, et Kirik võiks osaleda ühiskondlike probleemide lahendamisel ja kristlike väärtuste levitamisel, tuleb leida ja kasvatada nii inim- kui materiaalseid ressursse. Me peame esmatähtsaks kiriku töötegijate koolitamist viisil, mis kõige enam vastaks käesoleva ja tulevase aja väljakutsetele ja vajadustele. Suuremat tähelepanu tuleb pöörata ühiskonna vajadustele ning võimalustele. Panustada tuleb töövõimelise võrgustiku arendamisele. Meie käsutuses olevaid materiaalseid ja mittemateriaalseid vahendeid kasutada optimaalselt ja sihipäraselt prognoosides ja kujundades tulevikku. Esmalt aga määratleda sihid.
  11. Et paremini kuulutada evangeeliumi ning tunnistust anda Kristuse valgusest, mis on tulnud sellesse maailma, tuleb usu, lootuse ja armastuse loov kolmainus nähtavaks elada, mitte üksnes sellest või selle osadest jutlustada või õpetada. Üksnes nõnda on võimalik kutsuda esile kultuurimuutust . Selleks peab iga kogudus, allasutus ja struktuuriüksus kriitilise pilguga üle vaatama oma eesmärgid, tegevusvaldkonnad ja struktuuri. Meil tuleb küsida, kas praegune ülesehitus ning inim- ja materiaalsete ressursside jagunemine teenivad kõige paremini pea- ja vaheeesmärke ning mis on meie tegevuse tulem, missugune on lisaväärtus. Kirikliku tegevuse suureks eeliseks on lisaväärtusena toodetav sotsiaalne kapital, sidusus ja solidariteet. Selle teadvustamine ühiskonna erinevatel juhtimistasanditel ning erinevates sektorites on kultuurimuutuse algus, sest erinevalt teistest tegevusharudest on kirikliku tegevuse mittemateriaalne produkt olulisem kui materiaalne ja lisaväärtus väärtuslikum otsesest tulust. Silmade süljega hõõrumisest olulisem on nägemisvõime andmine ning halvatu parandamisest omakorda absolutsioon.
  12. Muutus algab igast üksikust inimesest. Ühiskonna liikmetena ja kristlastena on meie eesmärgiks inimlike inimeste inimlik ühiskond. Selle eesmärgi saavutamisele aitab kaasa iga kristlase palve- ja armastustöö oma kogukonnas. Nõnda laieneb tõeks elatud usu mõju tervele ühiskonnale, kutsudes esile kultuurimuutuse.
  13. Selle eesmärgi saavutamisel Kirik
    • teab oma eesmärke ning oskab neid teadvustada oma liikmetele;
    • sõnastab üldarusaadavalt oma kreedo ja juhtimisväärtused;
    • viib kirikliku hariduse vastavusse õpiühiskonna tingimuste ning Kiriku eesmärkidega;
    • omab pikaajalisi väärtuskeskseid, tulemustele orienteeritud ja omavahel sidustatud programme;
    • teostab need fleksibiilsete, tulemuslike ja mobiilsetena;
    • kuulutab evangeeliumi mitte ainult sõna, vaid ka teoga;
    • võtab seisukoha ühiskonnas toimuva suhtes;
    • on vaimseks orientiiriks kõigile tõe otsijaile;
    • on hingelise ja materiaalse abi andjaks ja vahendajaks;
    • toimib ühtsuses ja üksmeeles oma organisatsiooni kasutades;
    • saab lepitajaks erinevate poliitiliste, majanduslike, sotsiaalsete või rahvuslike gruppide vahel;
    • kujundab, aktiveerib ja kasutab võrgustikke;
    • arendab koguduste ja tulemusüksuste kaudu piirkonna (kogukonna, kihelkonna) sotsiaalset, kõlbelist, usulist ja majanduslikku kompetentsi ja toimetulekut;
    • asutab kirikule kuuluvaid ühinguid ja asutusi pöörates erilist tähelepanu laste ja noortetööle (lasteaedade ja koolide asutamine);
    • teeb selleks koostööd riigi, omavalitsuste, seisuste ja kolmanda sektoriga.

Nimetatud alaeesmärgid tuleb muuta SMART tingimustele vastavaiks. Nende saavutamisetapid peavad olema jälgitavad, mõõdetavad, eesmärgile vastavad, kreedo ja juhtimisväärtustega kooskõlas. Nii tegevused kui saavutused peavad olema mõõdetavad ka aegrahas (mitte igal ajaühikul tehtud investeering ei oma ühesugust väärtust) ja sotsiaalajas (oluliste sündmuste tihedus ajaühikus).

Tervitustega ja redaktsioonilootuses
Õpetajate Konverentsi Visiooni- ja Missioonitoimkond