080525 5 Ms 6, 4-9, Lk 16, 19-31, 1.Jh
Praktiline armastus.
Me teame, et usk ei ole ainult tunne. Usk on ka otsustus, integraator ja seisund. Usk on jõuhoob, tasakaalu tagaja ning ankur igavikus. Samuti ei ole armastus ainult tunne. Armastus on ka tegu.
Laatsarus, kes lebas rikka mehe lävepakul oli väljakutse nii usule kui armastusele. Armastuseusule. Millesse ta ise neil päevil uskus, seda me ei tea. Kas Luukagi seda teadis, aga ta pidas vajalikuks selle pildi meile edastada. Julma dokumentaalfoto esimesest sajandist.
Selliseks väljakutseks on tegelikult iga inimene, meeldigu see meile või mitte. Inimene on inimesele väljakutse olla enam inimene. Ja sellel pole midagi pistmist meeldimisega. Ei saa valida, eelistada, pakkudes oma tähelepanu ja hoolivust vaid kõige meeldivamatele ehk siis neile vähestele, kelles leiame enesele omaseid tuttavaid jooni. Hakates armastama iga elavat leiame neid omajooni kõiges, mis hingab ja ehk enamaski. Igatahes ei saa tõugata Laatsarust eemale sellepärast, et ta haiseb, et ta on näljas, et ta räägib võõrast keelt või on harimatum kui meie. Jeesuse palves on sõnad: armasta oma ligimest nagu iseennast. Seda on tõlgitud ka: sest ta on nagu Sina.
Kui üldse on mingeid eelistusi, siis peaksid need osaks langema inimesele, kes on nagu Sina, aga sinust halvemas olukorras. Suuna oma armastus sellele, kes on sellest ilma jäetud. Kes ei julge või oska seda odata, küsimisest rääkimata. Laatsarusele.
Samas ei pea sa minema oma Laatsarust otsima teab kui kaugelt. See võib muutuda põgenemiseks reaalse elu eest. Oluline reegel on ikkagi see, et kõige tähtsam abi vajav inimene on see, kes on sinu juures. Seega ei tasu unustada end kaugusesse: kõige tähtsam on see koht, kus oled. Teine samasugune on: kõige olulisem aeg on hetk, milles elad. Viigem need kaks reeglit kokku ja andkem inimesele oma aeg. Nõnda realiseerime ka oma elu.
Viies teadlikult kokku ajahetke ning ruumipunkti, tekitame aegruumi. Täitkem see oma armastusega. Armastus avardab põgusa viivu igavikuliseks suur-ruumiks, milles on kohta ka Laatsarusele.
Seesugune ruumi avardamine on praktilise armastuse tunnus. Praktiline armastus on mitte enesele hoitav vaid jagatav, armastus on iseennast jagav. Mitte maailma tükeldav vaid tükeldatut ühendav, purustatut tervendav; mitte erisuste tõukumisel vaid nende respekteerimisel ja vastuolude ületamisel põhinev. Jagades oma aega ja elu jagatakse ja võetakse vastu ka igavest elu.
Sellisena on praktiline armastus paljus esmalt külalislahkus. Aabraham (1 Ms 18) või ka Raahab Jeerikos (Joosua 2). See on rahuruumi loomine rahutuse võitmiseks. Südame avardamine võõrale, hinge andmine hingetule. See ei ole lihtne. Rahu ruumi sisenenud rahutu ei pruugi austada rahu reegleid. Ta ei oska. Ta ei saagi osata. Teda pole ehk õpetatud. Rahu võib teda hirmutada. Siis peab talle andma aega kohanemiseks. Teda teenima, olemata pealetükkiv ja muutumata ise rahutuks.
Praktilise armastuse juhtnöörid on evangeeliumis. Väga selgelt on nad välja toodud negatsioonis ehk inimese tegematajätmiste kirjeldamise kaudu. Laatsarus, kui elu väljakutse, lebas päevade kaupa pidutseva rikka mehe väravas, aga see ei leidnud ei aega ega ruumi vaese jaoks. On iseloomulik, et hinnangu temale annab Aabraham, kelle sülle on Laatsarus jõudnud. Teised tegematajätmised on kirjeldatud MT 25, 31 ja edasi kui hinnangu annab juba Rahukuningas ise: mul oli nälg ja te ei andnud mulle süüa, mul oli janu ja te ei andnud mulle juua, ma olin kodutu ja te ei võtnud mind vastu, ma olin alasti ja te ei riietanud mind, ma olin haige ja vangis ja te ei tulnud mind vaatama... siin on selgelt öeldud, kus on meie armastuse sihtmärk ja et see armastus peab väljenduma teos.
Samas ärge muutuge neid reegleid leides rabistajateks. Tehke head kõigile, aga ärge lahkuge nende juurde kiirustades oma armastuse ja rahu ruumist, olgu see teiega kaasas kalgis ja kasule orienteeritud maailmas. Muidugi tuleb näljasele anda leiba. See on elementaarne. Aga on kurb, kui meil pole anda midagi enamat. Jeesus ei muutnud leivaks kõrbekive, kuigi saatan teada selleks ahvatles. Ta muutis eluleivaks meie kivised südamed. Ta on ise leivaks vaimulikus näljas inimesele ning jagab iseend meist moodustunud kirikuna kirikus ja maailmas, millesse kirik on lähetatud. Seega andkem iseend, siis anname enam kui iseend. Põlgusega heidetud sotsiaalabi ei ehita inimlikku ja turvalist ühiskonda, ei ole abi, on sotsialism. Ärge visake armuande aknast välja vaid minge selle asemel väravas lebava Laatsaruse juurde ja tooge ta tuppa.
Veel mõni sõna sellest toast, kuhu mina teid kutsun. Eks ta üks eeskoda ole. Ooteruum. Aga ooteruumid on erilised toad. Neisse sisenedes muutub tähtsaimaks midagi hoopis muud kui väljaspool neid võib tunduda. Ooteruumis on teistsugune aeg. Välised hääled võivad küll ulatuda ooteruumi, aga nende tähtsus on väike. Nad on välised. Ooteruumid on selle nägu, kellele nad kuuluvad. Mitte ainult füüsilise omandi tähenduses. Enamasti kuuluvad ooteruumid sellele, kelle juurde ootaja tahab jõuda. See, kelle juurde tahetakse jõuda on oma salajasel kombel kohal ka ooteruumis. Kui tegemist ei ole just raudteejaamaga. Aga ka neis võib märgata, et inimesed on orienteeritud eelolevale, on oma mõtetes ja hoiakutes ammu enne rongi saabumist sihtjaamas.
Sellises tuleva riigi eeskojas on ka kristlik kogudus. Meil pole siin jäädavat linna vaid me kõik ootame tulevat, ütleb Paulus. Aga see ei tähenda, et meil ei oleks siin kohustusi, et ei ole vastutust. Vastupidi: see, mille poole vaatame, see tingib tegevuse. See, millise usaldusega suudame tõustes vastu vaadata sellele, kes tuleb, kelle juurde jõuame, sõltub suuresti sellest, kuidas oleme suutnud olla usaldatavad, aitavad ja armastavad neile, keda oleme eeskotta kutsunud. Ja ka neile, keda me ei ole veel kutsunud. Kõigile laatsarustele.
Parem üks päev Isa eeskojas, kui muid tuhat, ütleb laulik. Ükskord saab aeg täis. See võib tähendada oodatu saabumist, sihtpunkti jõudmist. Rahukuninga sisenemist oma ooteruumi, omade juurde. Omadeks on selleks ajaks saanud ka võõrad, rahulikeks rahutud. Ta tõstab meid oma südame juurde ja me oleme kodus. Aga see võib toimuda ka nii nagu Aabrahami loos, nagu jumalasünnitaja Maarja loos, et meie juurde saadetakse ingel. Ärge olge tähelepanematud kellegi vastu. Sinu ingliks võib olla Laatsarus, kes edastab kutse ... ole valmis alati, siis sa pärid võidupärja!
Aamen